Erik Alalooga "Kuutõve träänss"

Erik Alalooga kunstiliseks kaubamärgiks kujunenud mehhaanilistele helimasinatele on omane lihtsate liikumismustrite lõputu kordamine. See rütmiloogika kandub edasi ka helikeelde. Selgub, et sarnast pidevale tsüklilisusele üles ehitatud rütmistruktuuri on erinevad kultuurid ammustest aegadest kasutanud ekstaatiliseks teadvuse nihestamiseks. Alalooga jätab ilma pikema jututa kõrvale kogu nähtusega kaasneva esoteerilise mambo-jambo. Kuigi väliste perioodiliste ärritajate mõju inimese psüühilisele seisundile ei ole võõras teema ka teadusele, väldib ta teadlikult loomeprotsessi liigset välist survestamist ka sellelt suunalt. Tema kunstilise huvi fookuses on pikkade korduste vahetu mõju helikeelele ja kuulamiskogemusele.

Tehniline baas selleks on igati sobiv. Isetehtud helimasina mehhaanilise printsiibi keskmes on ümber oma telje pöörlev objekt. Käivitagu seda siis inimjõud või elektriline mootor. Pöörleja detailide kokkupuutes tema trajektoorile asetatud paigalseisvate esemetega tekkivad füüsilised impulsid. Iga tsükli muster on üldjoontes sama, kuid ajas arenev tänu elektroonilisele töötlusele ja võimendamisele. Analoog-looperite abil tervikust välja lõigatud helifraasid toimivad oma perioodilistes kordustes sarnaselt masinatele. Heliteose esitamise peamine eesmärk ei ole kellegil „katust sõitma“ ajada, aga kergekujulised teadvuse nihestamised on teretulnud. Perioodiliselt pulseeriv on ka etteastet ümbritsev visuaalne ruum. Vanadest slaidiprojektoritest ümber ehitatud kineetilised pildiheitjad jahvatavad valgust, tükeldades aega ja ruumi sünkroonis heliteosega.

Erik Alalooga on Tallinnas elav lavastaja, etendaja, helikunstnik, õpetaja ja kultuurikorraldaja. Ta on tuntud eelkõige oma kunstiteostes kasutatavate analoogtehnoloogiliste lahenduste uurimise ja rakendamise poolest. Alates 2005. aastast on ta keskendunud inimese ja masina vaheliste vahetute suhete uurimisele. Tema kunstiteosed paigutuvad installatsioonikunsti, heliperformance ́i ja objektiteatri territooriumitele. Viimase kaheksa aasta jooksul on tema heliloominguga ilmunud neli kassetti: kaks sooloformaadis, duo koos Kenn-Eerik Kannikega ja üks heliperformance ́i rühmituse Postinstrumentum kooseisus.

Erik Alalooga on lootusetu masinasõltlane. Ükskõik, mida ta ette võtab või mida ta puudutab, tulemuseks on alati masin. Tema kunstiteost iseloomustab kaootiline kaablidžungel plinkivate tulukestega, kuuldamatult tikuvad releed, tehnoloogilise progressi kaugenevad tagatuled, moonutatud koordinaatteljed, nähtamatute jõuvektorite tüütu kohalolek, korduvad müramustrid, peidetud hammasrattad oma planetaarses solidaarsuses, liikumise suhtelisus, vabastatud masinate siiras loomalikkus ning poeesia ja analoogtehnoloogia kirglik pulmaöö. Viimaste aastate jooksul on ta esinenud oma karmide helimasinatega Tallinnas, Tartus, Riias, Vilniuses, Kaunases, Klaipedas, Panevežyses, Helsingis, Joutsas, Saarbrückenis, Prahas, Berliinis, Campobassos, Nijmegenis, Tilburgis, Manchesteris

erikalalooga.bandcamp.com