Ülo Krigul "Nehalennia dunings" esmattekanne (esitab Ansambel U:)

1970 aastatel uhtusid Madalmaade põhjarannikul, Colijnsplaat ́i linnakese ümbruses, suurte tormidega liiva alt ootamatult välja rooma-aegsed templivaremed. Need andsid tunnistust ammustel aegadel siinsetel aladel asunud kadunud sadamalinnast. Tempel oli pühitsetud germaani-keldi juurtega mere- ja kaupmeeste kaitsejumalanna Nehalennia ́le. Praeguseks seisab taastatud hoone taas samas kohas, keset nüüdisaegse jahisadama atribuutikat. Lummutisliku meenutusena mingitest kaugetest aegadest ja ruumidest. Kokkusattumuse tahtel olin ühel oma jalutuskäikudest seal rannas ülalkirjeldatu just avastanud, kui tuli telefonikõne pakkumisega kirjutada teos U: ansamblile. Üks asi viis paratamatult teiseni.

Teose algmaterjali määratleb üks üsna skulpturaalselt selgete piirjoonte ja omadustega kooskõla, mis ennast ruumis aeglaselt erinevate nurkade alt vaadelda ja varieerida laseb. Aegamööda avardudes ja murenedes lubab esiti üsna suletud struktuur endasse siseneda mõjutustel, mis tekitavad õhukanaleid erinevate kihtide vahele. Muundades kristalset tardumust aegamööda plastilisemaks ning lagundades heliruumi lõpuks tema enese algmaterjali eelsesse olekusse. Heli kui sellise peaaegu et käegakatsutavus ja teisalt vahel peaaegu et kõrvalekuulmatus lubab tõmmata inspireerivaid paralleele füüsikalis- materiaalsete ruumidega ja muutustega nendes. Transformatsiooniseadused kehtivad füüsikas ja metafüüsikas sarnaselt.

Helil on inimruumi raamistikus justkui üsna konkreetsed füüsikaliselt mõõdetavad kokkuleppelised parameetrid. Kõik, mis jääb väljapoole seda mõõtepiirkonda või kokkulepitut, aitab meil siiski ühendust saada ja hoida muude ruumidega me ümber. Seistes rannas selle kunagise templi taaselustuse ees ja sees tekib kummaline side nende kultuuriruumi- ja ajakihtidega, millega me tegelikult katkematult seotud oleme. Mille osakesi me ikka ja jälle leiame, kaotame ja leiame uuesti. Maamärk sellest, et kõik on alati kadunud, kaob praegu ja jääb kaduma ka edaspidi, on kuidagi rahustav.

Teos on pühendatud kallitele sõpradele Karis ja Reinhold Zorn’ile, kelle maja asub kohe Nehalennia templi naabruses ja kelle lahkel kutsel oli võimalik sealsetel radadel ringi uidata. Ülo Kriguli muusika on dünaamiline ja peidab endas erinevaid stiiliallikaid. Tema helikeeles ühinevad postminimalistlik rütmienergia, sonoristlik tämbrimäng ja džässi-intonatsioonid. Kriguli uusimas loomingus on süvenemas konstruktiivne mõtteviis – helilooja huviks on "vaadelda akorde ja nendevahelisi suhteid kui geomeetrilisi kujundeid või graafilisi projektsioone".

www.helilooja.ee/liikmed/ulo-krigul