Üle Heli seminar “Harmoonide sfääria”

ARS Kunstilinnakus, Stuudios 98 tutvustavad Üle Heli “redekonstruktiivse” seminariprogrammi “Harmoonide sfääria” vahendusel oma erinevaid helipraktikaid ja nendega seotud ideid helikunstnikud Raul Keller, Taavi Suisalu, Katrin Enni, Marta-Liisa Talvet ja Erik Alalooga

Kavas on järgmised ettekanded:

TAAVI SUISALU “Helid kui maailma sündmused”

Helisid võib kuulata kui maailmas asetleidvaid sündmusi ning nendele keskendumist vaadelda kui sellega suhestumise viisi. Sellise kuulamise puhul on antropofoonia kõrval samaväärselt ka bio- ja geofoonia ning tehnilised vahendid võimaldavad oma kuulmissfääri ka laiendada. Võime ennast sisse kuulata nii looduslikesse kui ka inimühiskonnast johtuvatesse protsessidesse lähenedes neile akusmaatilise, poeetilise, tehnilise või kontekstitundliku kuulamise kaudu.

RAUL KELLER “Raadiosfäär kui võimalik loominguline mudel”

Raul Kelleri kunstnikuettekanne vaatleb autori narratiiv-poeetilist tegutsemismudelit raadiokunstis ja vabaimprovisatsioonis. Autori aastatepikkune keskendumine raadiokunstile on pannud teda enda jaoks mõtestama raadiot kui kunstilist keskkonda, mida ta ise nimetab raadiosfääriks – eetriks, mis on täidetud jaamade ja nendevahelise müraga. Seda substantsi, mis on nii füüsikaline kui metafoorne on võimalik tehnoloogiliste vahendite – eelkõige raadioaparaadi abil lähemalt uurida.

KATRIN ENNI “Teiste liikide hääled inimese loodud helimaastikes”

Lindude, loomade ja putukate poolt tekitatud helide inimteerimine on inimkonnale huvi pakkunud juba aegade algusest saadik. See on nähtus, millega on tegeletud juba muistsetes šamanistlikes rituaalides ning mis on jätkuvalt aktuaalsel kohal ka tänapäeva helikunstnike loomingus. Miks see teema meid nii tugevalt paelub ning kuidas meie kujuteldav suhe teiste liikidega läbi ajaloo muutunud on? Millist rolli mängib selles akustiline kujutlusvõime ehk kuidas helid peegeldvad meie hirme ja väärtushinnanguid? Millist häält võiksid teha tulnukad?

MARTA-LIISA TALVET “Kuulamise ökoloogia”

Kuidas erineb kuulamine filosoofilise lähtepunktina vaatamisest, ning seda just kliimakriisi valguses? Kas kuulamine võib avada uusi, võõrana tunduvaid uksi visuaalselt juba tuttavasse maailma? Kas kuulates on võimalik märgata elusust seal, kus silm näeb elutut objekti? Kultuuriruumi ja ühiskonna üks määrajatlejaid on see, mida kultuuriruumi sees olijad tajuvad omana ning mida võõrana. Eristused hõlmavad nii abstraktseid ideid kui konkreetseid meelelisemaid tajusid, mis näivad kuuluvat rohkem isiklikku, intiimsesse omailma, ning millele on keeruline selgitust või nime pakkuda. Olukord kliimakriisis on lõhkunud senised arusaamad looduse ja kultuuri eraldatusest ja vastandusest. Kui kultuuri ja looduse selge eristus kaob, mis jääb järele seni kehtinud oma-võõra tajust? Kuidas mõtestada muutusi kuulamise abil ning märgata tundmatut ja kummastavat selle juures, mis näib harjumuspärane? Kuidas jõuda lähemale keerukale elu mõistmisele, kus kehalised protsessid ning abstraktsed ideed on omavahel tihedalt läbipõimunud, kus üksteisega koos elavad bakterid, viirused, mõtted, pildid, laused, inimesed, taimed, loomad, masinad ja paljud teised? Marta-Liisa Talvet uurib, kuidas võiksid suhestuda omavahel ökoloogiline (uus)materialistlik ja posthumanistlik mõte (Deleuze, Latour, J. Bennett, Haraway jt), mis asetab tähelepanu elutu mateeria mõjule elusolendite elukorralduse üle, ja semiootilised lähenemised, mis panevad rõhku elusolendi loovale tõlgendusele maailmast (J. Lotman, C.S. Peirce, E. Kohn jt).

ERIK ALALOOGA “Juhusliku valguse sünapsid”

Oma ettekandes tutvustab Erik Alalooga uut ja pöördelist printsiipi enda heliloomingus. Selle nurgakiviks on unikaalne analoog-juhusegeneraator, mis juhib mehhaanilisi heliobjekte käitavaid mootoreid. Keskseks tehnoloogiliseks elemendiks on poolas toodetud hämaralüliti CZ-15. Valgustundlikust elektroonikakomponendist ning releelülitist koosnevat seadeldist on võimalik äärmiselt lihtsa meetodiga lahti häkkida ning juhuse genereerijana tööle panna. Ettearvamatuse kui kunstiprotsessi suunava faktori kaasamine on viimasel ajal olnud paljude loojate huviorbiidis. Enamasti on erutajaks arvutite abil genereeritavad mustrid, kuid kuskile ei ole kadunud ka vana hea „kulli või kirja“ ja täringu viskamise meetod. Kuidas toimub loomingu jaotumine autori tahte ja juhuse vahel? Mis saab geeniusemüüdist kui autor ennast vabatahtlikult mingist osast loomingust ära taandab? Performatiivses-loengus on võimalik näha juhusegeneraatori kiirkonstrueerimist ning selle rakendamist heliobjektide kontrollijana. Loeng on sissejuhatus Random Light Orchestra käimatõmbamisele Üle Heli festivali kontsertõhtul 23. oktoobril Hallis.

Üle Heli festivali toetajad: Eesti Kultuurkapital, EV Kultuuriministeerium, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Eesti Kunstnike Liit

Vajalik vaktsineerimispass, tõend viiruse läbipõdemisest või negatiivne test